Keskkonnahoid ja globaalsete kliimamuutuste vastu võitlemine on kollektiivne sotsiaalne vastutus. Oleme võtnud ka endale osa sellest vastutusest ja töötame aktiivselt selle nimel, et vähendada süsiniku jalajälge ning hoida loodust ja inimesi kogu oma tegevuses.
Meie jätkusuutlikkuse strateegia keskendub sellele, kuidas viies peamises valdkonnas selgete ja läbimõeldud tegevustega ärilises vaates edukalt, kuid samaaegselt ka keskkonnasäästlikult majandades inimeste vajadusi täita.
kliimamõju
Kas teadsid, et toiduvaldkond annab ligi kolmandiku kõigist globaalsetest kasvuhoonegaasidest? Kuvame iga toote juures selle kliimamõju, et saaksid olla oma toiduvalikutes teadlikum ja toetada globaalsete kliimamuutuste aeglustamist. Meist igaühe panus loeb!
Kliimamõju arvutamisel kasutame meetodit „hällist väravani“. See tähendab, et liidame kokku toormete, pakendi, nende tehasesse transpordi ja tootmisprotsessi mõju, kuid ei arvesta sisse tegevusi, mida tehakse pärast toote tehasest lahkumist.
Arvutuste põhjal teame, et suurimat mõju ei avalda pakend või tootmine, vaid toormed.
Teame, et toitumine, mis tagab üheaegselt nii inimese kui looduskeskkonna hea tervise, on võimalik. Lisaks tarbitava toidu kliimamõju jälgimisele on ülioluline vältida ka toidu raiskamist.
Arvutusmetoodika ja väikese kliimamõju lävendi aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE. Skaala arvestab järgmist:
- keskmise põhjamaalase toidutarbimise kliimamõju (ca 2 tonni CO2e aastas);
- mõistlik tarbitav päevane toidukogus (ca 1,3kg);
- vajadus globaalseid kliimaheitmeid võrreldes 1990. aasta tasemega 50% ulatuses vähendada, et hoida globaalne soojenemine sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes 1,5°C piires.
Korduma kippuvad küsimused
Mille alusel väidate, et toode on väikese kliimamõjuga?
Metoodika kliimamõju arvutamiseks ja väikese kliimamõju lävendi aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE. Arvestades mõistlikku päevast toidukogust (ca 1,3kg inimese kohta) võimaldaks väikese kliimamõjuga (<2,1kg CO2e / kg) toitude eelistamine viia toidust tulenevad heitmed poole väiksemaks. See läheb kokku globaalse eesmärgiga kliimaheitmeid 2030. aastaks 50% jagu vähendada (võrreldes 1990. aasta tasemega).
Kas arvestate vaid kliimamõjuga või keskkonnamõjuga laiemalt (veekasutus, liigirikkus jne)?
Meie skaala ja arvutusmetoodika arvestavad kliimamõju. Oma töös toormete, pakendite, tootmisprotsesside ja toodete arendusega peame silmas ka muid keskkonnaaspekte, aga ühel skaalal kirjeldada oleks seda väga keerukas.
Mida tähendab toote kliimamõju?
Kliimamõju näitab, kui palju kliimat mõjutavaid kasvuhoonegaase ehk kliimaheitmeid konkreetse tootega seoses atmosfääri lendub. Kasvuhoonegaasid mõjutavad kliimat, kuna ei lase maapinnalt tagasi peegelduvat päikesekiirgust läbi atmosfääri, vaid kiirgavad selle tagasi maale. Erinevate toodete puhul on atmosfääri lenduvate kasvuhoonegaaside hulk ja tüüp erinevad. Seetõttu on erinevatel toodetel kliimale ka erinev mõju. Toote kliimamõju kirjeldatakse süsinikdioksiidi ekvivalentideks (CO2e) teisendatud kasvuhoonegaaside kogusega. Skaalal on märgitud selline süsihappegaasi hulk, mis soojendaks kliimat kõigi tootega seotud kasvuhoonegaasidega võrdsel tasemel.
Kust saate info oma toodete kliimamõju kohta ja kas keegi on selle metoodika ka üle vaadanud?
Liidame kokku toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju, kuid ei arvesta sisse tegevusi, mida tehakse pärast toote tehasest lahkumist. Arvutusmetoodika ja skaala aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE, sama metoodikat kasutab kogu Orkla grupp erinevates riikides.
Kas suure kliimamõjuga tooteid ei tohiks süüa? Miks te neid üldse toodate?
Kogu toidulaud ei pea koosnema ainult väikese kliimamõjuga toodetest, kindlasti peab tagama toit meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Toitumist tuleb targalt kombineerida, et saavutada tasakaal, mis tagab nii inimese kui looduskeskkonna hea tervise.
Kuidas saab väike plastpakendis smuuti, mille koostises on eksootilised mango ja banaan, olla väikese kliimamõjuga?
Liidame toodete kliimamõju saamiseks kokku nii toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju. Arvutuste põhjal näeme, et suurimat mõju avaldavad valdavalt toormed, nii pakendi kui transpordi mõju on reeglina väiksem. Kuna smuuti on valdavalt taimne ja suure veesisaldusega, jääb tema kliimamõju alla 2,1kg CO2e ühe kg toote kohta, mida toitude puhul loetakse väikese kliimamõju lävendiks.
Miks te kõiki tootegruppe sama skaala põhjal hindate?
Kasutame sama skaalat, et võimaldada erinevate toodete kliimamõju võrdlemist kategooriate üleselt. Kui oleksime kategooriapõhised, siis ei tekiks laiemat ülevaadet sellest, millised kategooriad tervikuna on väiksema kliimamõjuga.
Kuidas saab erinevate tootjate toodete kliimamõju võrrelda?
Oleme teinud arvutused vaid enda toodetele, kuna nende kohta on meil olemas vajalikud andmed. Arvutusi tehes nägime, et valdavalt on suurimaks mõjuallikaks kasutatud toormed. Selle põhjal saame eeldada, et sarnase koostisega tooted on sarnase kliimamõjuga. Üldreegel on, et mida rohkem on toidus taimeset ja mida vähem loomset, seda väiksem on kliimamõju. Samuti mõjutab kliimamõju see, kui on kasutatud sertifitseeritud tooret. Näiteks Rainforest Alliance sertifikaadiga kakao puhul on paremini maandatud võimalikud toorme kasvatamisega seotud keskkonnaalased riskid (metsade raadamine jm).
Millal on poelettidel vaid väikese kliimamõjuga Orkla tooted?
Hetkel meil sellist plaani pole. Kindlasti töötame selle nimel, et kõik meie poolt pakutud tooted oleksid toodetud maksimaalselt kestlikult. Seda saame mõjutada läbi koostöö oma toormete tarnijatega, läbi toote- ja pakendiarenduse, läbi oma tootmisprotsesside tõhustamise. Samas peab toitumine tagama meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Soovime pakkuda tooteid, mis vastavad tarbijate ootustele ning samas jääks planeedi taluvuspiiridesse.
Miks te ei kuva täpset kliimamõju numbrit, vaid annate vahemiku, kuhu toode paigutub?
Saame oma arvutustes kätte küll numbri mitme komakohaga, kuid ei pea õigeks seda kuvada, sest kliimamõju arvutused on alati pisut ebatäpsed. Näiteks toormete puhul sõltub nende täpne kliimamõju muuhulgas klimaatilistest tingimustest ja pinnase seisukorrast. Tootmisprotsessi puhul mõjutab seda konkreetse partii suurus ja toorme omadused. Transpordi mõju arvestades sõltub see muuhulgas kasutatud kütusest. Selliseid ajas muutuvaid tegureid on iga toote puhul mitmeid, mis tähendab, et kliimamõju on ajas pisut muutuv. Seetõttu pole ka mõistlik tooteid omavahel suure detailsusega võrrelda, vaid olla teadlikud, milliste toodete kliimamõju on väike, milliste oma keskmine ja milliste oma suur.
Kas Eesti inimeste toitumine on suure kliimamõjuga?
Eesti kohta täpsed uuringud ja andmed toitumise keskkonnamõju kohta puuduvad, mistõttu on ka meie skaalal lävendite (väike, keskmine, suur) määramisel arvestatud keskmise põhjamaalase toitumise kliimamõjuga. Suures plaanis võib öelda, et madala sissetulekuga riikides on toitumise kliimamõju elaniku kohta väiksem kui kõrge sissetulekuga riikides. Samuti esineb arenenud riikides tarbija tasandil rohkem toiduraiskamist, mis muudab toidusüsteemi vähem kestlikuks. Sõltumata võrdlusest teistega on oluline, et iga inimene teadvustaks, et tema toitumisel on keskkonnamõju, mida saab mõjutada läbi teadlikumate valikute.
Kas skaala loomisel on arvestatud ka seda, kui palju toitu raisku läheb?
Skaala loomisel on võetud alguspunktiks keskmise põhjamaalase poolt tarbitud toidu kliimamõju, sõltumata, kas see jõuab kõhtu või prügikasti. Edasi on arvestatud, et 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks peab see muutuma poole väiksemaks. Sel juhul annab toidusüsteem teiste sektoritega võrdse panuse kliimaheitmete vähendamisesse määral, mis võimaldaks hoida globaalset soojenemist sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes 1,5°C piires. Skaala lävendite loomisel on lähtutud sellest, kui palju toitu inimene keskmiselt mõistliku tarbimise juures võiks kaaluliselt päevas süüa ning mis võiks sel juhul olla ühe kilo toidu kliimamõju, et püsida eesmärgi piires. Sellesse ei ole enam arvestatud ruumi täiendavaks toidu raiskamiseks. Seega on väikese kliimamõjuga toodete eelistamine vaid üks samm oma toitumise kliimasõbralikkuse tagamisel. Ülioluline on samaaegselt vältida ka toidu raiskamist. Toodete kliimamõju sisse on arvestatud ka kaod, mis tekivad toormete kasvatamise ja tootmisprotsesside käigus. Tootmiskadude vähendamine on pidev tegevus, mida teeme toote kliimamõju vähendamiseks.
Kas keskkonnamõju kõrval ei peaks mõõtma ka toodete mõju tervisele?
Jagame avatult infot meie toodete toitainelise väärtuse ja koostiskomponentide kohta (muuhulgas toote pakendil), et võimaldada tarbijatel teha teadlikke valikuid. Ühe mõõdikuga toidu tervislikkust väljendada oleks väga keerukas. Öeldakse, et pole tervislikke ja ebatervislikke toite, vaid tervislik või ebatervislik toitumine ehk pealtnäha tervislike toitude valik võib osutuda tervikuna ühekülgseks ehk ebatervislikuks. Ennekõike on tähtis tasakaal ja erinevate toitude vahekord. Tervise Arengu Instituudi veebilehel toitumine.ee on võimalik tutvuda tervist toetava toitumise põhimõtetega, mida soovitame järgida.
Miks ei kuvata hinnangut „väike, keskmine, suur“ skaalana jookide juures?
Skaala loomisel on arvestatud sellega, mida keskmine põhjamaalane sööb. Asjakohasema võrdluse saamise huvides on jäetud analüüsist välja kõik joodav (sh piim, kohv, tee, mahl, karastusjoogid, alkohoolsed joogid). Seetõttu ei pea me õigeks anda jookide puhul hinnangut, küll aga saame siiski väljendada nende kliimamõju suurust, kuna arvutusmetoodikas erinevust pole – nii nagu toitude puhul, saame ka jookidel liita kokku mõju, mis tuleb toormetest, pakendist, nende mõlema transpordist tehasesse kui ka tootmisprotsessist tehases.
toitumine
Hea toitumise ja tervisliku eluviisiga saab ennetada paljusid haigusi ning parandada üleüldiselt igapäevast enesetunnet. Meie Põltsamaal peame samuti lugu tasakaalustatud toitumisest. Seetõttu oleme seadnud endale eesmärgiks suurendada tervislikku toitumist toetavate toodete valikut ja muuta need üha loomulikumaks eelistuseks.
Tegelikult pole üldse nii palju suhkrut ja soola vaja
Oleme aastaid oma toodetes vähendanud järk-järgult nii suhkru kui ka soola osakaalu. Võrreldes 2015. aastaga sisaldavad meie mahlajoogid 12% vähem lisatud suhkruid kui varem. See teeb 60 tonni vähem suhkrut viie aasta jooksul! Kuid meie suhkruvähendamise protsess ei ole lõppenud. Teeme seda järk-järgult edasi. Aastaks 2025 tahame kahandada meie mahlajookide suhkrusisaldust 15%.
Köögiviljahoidised ei jää samuti tähelepanuta
Ka köögiviljahoidiste koostist vaatame pidevalt üle. Võrreldes 2015. aastaga oleme hoidistes kahandanud suhkrut 5%, mis teeb 6 tonni vähem kui varem.
Ei mingeid soolamägesid
Võrreldes 2015. aastaga oleme oma valmistoitudes kahandanud lisatud soola kogust 18%, mis teeb ligi 1 tonn vähem kui varem.
Toidu maitset ja väärtust me vähendada ei plaani
Pöörame erilist tähelepanu, et meie valmistoidud oleksid tasakaalustatud toiteväärtusega, kuid siiski jätkuvalt maitsvad ja toitvad. Purgisuppides ja -toitudes on rikkalikult erinevaid köögivilju, mis aitavad täita 5 peotäie reeglit ning pakuvad igapäevasele toidulauale oma panuse kiud- ja mineraalaineid. Tootearendusse kaasame ka oma ala eksperte (nt Fitlap, Eesti Peakokkade Ühendus) ja toetame seeläbi tervislikuma eluviisi edendamist ühiskonnas.
Ei mingeid säilitusaineid
Põltsamaa valmistoidud on ilma kunstlike lisaainete ja maitsetugevdajateta. Turvaline pakend ja kõige kõrgematele kvaliteedistandarditele vastav tootmine tagavad meie valmistoitude hea maitse ja toiduturvalisuse – nii pole säilitusaineid vajagi! Lisaks vaatame regulaarselt üle oma kuumtöötlemise režiime, et tagada värskem maitse toidule, kuid seejuures jälgime, et säiliks toiduohutus.
Nii kerge on tunne
Oleme muutnud kergemaks oma praekapsaste sarja, kus vahetasime searasva rapsiõli vastu. Sellega vähenes oluliselt küllastunud rasvhapete kogus ja lisaks kahandasime loomse tooraine kasutamist seal, kus see ei ole vajalik.
Me ei tegele ainult parandustöödega
Uute toodete arendamisel peame soola-, suhkru- ja rasvasisaldust silmas juba arenduse algfaasis. Lisaks tegeleme lisandväärtusega toodete arendamisega.
tootmine
Toiduainete tootmine on ressursimahukas. Õnneks annavad ringmajanduse võtted ja pidev protsesside uuendamine meile vajalikud vahendid, et hoida väärtuslikke loodusressursse kasutuses võimalikult kaua.
Meie spetsialistid on tipus
Me muudame pidevalt oma tootmist paremaks ja otsime kohti, kus oleks võimalik rohkem energiat säästa ja/või taaskasutada. Kaasame selleks tipptasemel spetsialiste ja kasutame digitaalset energia monitoorimise süsteemi.
100% roheline elekter
Kogu meie tootmises kasutatav elektrienergia on 100% roheelekter, mida saadakse peamiselt hüdro-, tuule ja päikesenergiast.
Vähem süsihappegaasi
Tootmises kasutatav soojusenergia tuleb katlamajast. 2021 aastal viidi läbi põhjalik renoveerimine, mis tõstis selle efektiivsust ligi kümnendiku võrra. 2022 aasta jooksul plaanime täiendava tegevusena minna üle põlevkiviõlilt maagaasile. Efektiivsuse tõus ja maagaasile üleminek koos vähendavad meie süsihappegaasi jalajälge võrreldes varasemaga 30% ehk 1000 tonni võrra aastas.
Ka biojäätmed ei pääse vähendamisest
Tegeleme pidevalt biojäätmete tekke vähendamisega. Võrreldes 2016. aastaga oleme biojäätmeid kahandanud 950 tonnilt 650 tonnile ehk umbes 30%. Näiteks sel aastal võtsime kasutusse uue aurukoorija, mis aitab koorimiskadusid vähendada 50%.
Väiksed asjad loevad ka
Erinevate väiksemate parandustega, nagu näiteks õhukompressorite väljavahetuse ja soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamisega, oleme kokku oma tootmises vähendanud 1600 MWh soojust ehk umbes 500 tonni CO2-e.
pakend
Pakendame toitu, et kaitsta toodet, pikendada selle kasutusaega ja vähendada toidu raiskamist. Samas peame arvestama, et igal pakendil on oma keskkonnamõju ja kliimajalajälg. Seetõttu töötame iga päev selle nimel, et seda mõju vähendada.
tooraine
Toidu väärtusahela arvele langeb 25% maailma kasvuhoonegaaside heitest ja 70% magevee tarbimisest. Tegeledes inimväärse töö tagamise ja põllumajandustootmisega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamisega, saame maailma jaoks ka midagi päriselt ära teha.
Hoiame omasid
Peame tähtsaks, et meie tooraine kasvatamisel hoolitaks inimestest, loomadest ja keskkonnast. Meie eesmärk on alati võtta kõige värskem ja parim tooraine sealt, kus see kasvab. Kasutame kohalikku toorainet nii palju, kui võimalik.
Teeme tihedat koostööd kohalike talupidajatega, kes on meie pikaajalised partnerid ning meiega koos kasvanud ja arenenud. Pakume neile vajadusel tuge ja koolitust. Näiteks oleme uute ideede leidmiseks ning tootmise kaasajastamiseks korraldanud talunikele tutvumis- ja koolitusreise Saksamaale ning Soome.
On asju, milles me ei tee mööndusi
Hindame kõiki oma tarnijaid lisaks toiduohutusele ka jätkusuutlikkuse seisukohast lähtuvalt ning nõuame, et nad järgiksid Orkla tarnija tegevusjuhendit, mis käsitleb töötajate õigusi, töötervishoidu ja -ohutust, keskkonnahoidu, ausa äritegevuse ning ettevõtte juhtimise põhimõtteid.
Kust siis ikkagi tuleb toit?
Meie kõrvitsad, kapsad, kartulid, peedid ja porgandid tulevad kõik Eesti kohalikelt kasvatajatelt. Suurema osa Põltsamaa kurkidest ning suvikõrvitsatest kasvatavad kohalikud talupidajad, kuid väikese osa ostame ka välismaalt. Aasta jooksul ostame talunikelt erinevaid köögivilju kokku pea 5000 tonni.
Meie mahlade tooraine tuleb peamiselt Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Brasiiliast, sest just seal päikese all küpsevad kõige mahlasemad viljad. Mahlade tootmisel kasutame nii kontsentreeritud kui ka mittekontsentreeritud mahlasid ja püreesid. Kontsentreeritud tooraine transportimine aitab vähendada ressursse transpordile (vedamine, ladustamine, pakkimine), mis on omakorda hea ka keskkonnale.
Meie moosid valmivad Põltsamaa retseptide järgi Orkla ühes moodsamas moositehases Taanis ning pudelimoosid Rootsis. Mooside tootmisel kasutame Euroopa päritolu kestlikku suhkrut, mis vastab laialt tunnustatud hindamismeetodi Farm Sustainability Assessment (FSA) hõbetasemele.